Namahusa haga (Giđđajohtin). Johan Turi. Diehtemeahttun beaivemearri. Seaguhuvvon teknihkka báhpira alde (pastealla, čáhceivdni, gouache, Indian bleahkka ja liánta, dahje sullasaš) 24.8x31.9 cm (jeavddaheapme) The Johan Turi Archives. Nordiska Museet, Stockholm LA 659, No. 39, Box J1:1 Fotograferen: Nordiska Museet

Johan Turi girjjis “Spring migration” (Giđđa johtin) lea čálus vuolábealde gurutravddas mii čujuha Sámi báhččiid árbevirolaš johtinluodda duoddaris davit Ruoŧas Áhkánjárgga guvlui, Norgii. 1751 ráhkaduvvui soahpamušlasáhus, mii mearridii ahte rádjá Dánmárkku-Norgga uniovnna ja Ruoŧa gaskka galggai suodjaluvvot duppal vearuheamis. Lihkká bođii 1883 ođđa láhka mii gáržžidii Ruoŧa beale boazodolliid vejolašvuođa guođohit bohccuid Norggas. Muhtun áigodagas bággejuvvui Turi bearaš, nugo olu earát, fárret Ruoŧa beallái, vai besse joatkit boazodoallun.

Miellagiddevaš, lea “Giđđa johtin” govva mas sáhttá oaidnit mii doppe lea, muhto maiddai mii ii leat das. Čieža bohcco orrot govddodeamen áimmus bajábeale váriid, mii čájehan ahte dat leat joavdan Norgga beallái. Vuollin olgeš bealde lea okta stuorra olmmoš mas boazu ja soaitá ahte dat lea okta ulda, vuoiŋŋalaš mas lea boazu mii lea ulda, mii lea muhtin lágalaš vuoigŋa ja suodjaleaddji mii gávdno ovtta eará máilmmis eatnama bálddas. Turi čállá ahte ulddain lea bohccot mat lea “girjái, ja gabba [...] buotlágan vugiid láhkai” ja nu “eanet eanet čábbát go sápmelaččaid” (Turi 2012, 171). “Dat” oaidná buot, 79 

láidesta boazodoalliid ja čujuha, suddje sin jus láhttejit čábbát.

Oppalaš lihkastallá gova hápmi. Bábir lea oidnosis govas, go Turi govddadit sihkui gustan, nie mo sáhttá oaidnit čáhppes sárgái mat čájehit čohkiid ja váriid, muhto dan vuostá guđii mearkkaid mat čujuhit su gustii. Turi maiddái mekánalaččat bargá hámiiguin, ja geavahii steampaliid maid son lei muoras ráhkadan mas ledje hámit olbmuin ja elliin, mat ledje deaddiluvvon sevdnjes ránes ivdnin dan ivdnejuvvon luonddu ala. Dat leat geardduhuvvon šlájat, eai ge ovttaskas olbmot dahje eallit. Dát stiilaválljemat čielgasit dahket njuohtamis lea duppalstáhtus, ovtta bealis lea fysalaš ávdnasat mat deattuha dan kvaliteahta masa guoskat sáhttá, ja nuppi bealis fas lea okta ovddastus ovtta motiivvas, okta muitalus. Turi geavaha maid ivnniid iešlágán láhkai. Sevdnjesruoná oktoráđđe eatnama, mas sulastáhta veaháš guvgesruoksat, rukses, alit, sáhppat ja oránša ivnnit.

Eará ivnnit (ruoná, guvgesruoksat, alit, sáhppat) lea maid oidnosis ovcci eahpedábálaš rieggá, mat soitet leamen balvat. Dat sáhttá orrut ártet, muhto dat čájeha ahte Turi lea ollásit stivren gova hámi.

“Giđđa johtin” ovddasta luonddu mii earáhuvvá garra ja váralaš dilis giđđii, valljugas, vuogas ja čáppat. Dat lea garra bargu čázi, borramuša ja buollinmuora, varalaš lea maid rasttidit várii, jogaid, čiekŋalis rágut, Jna. Muhto Turi čállá, ahte “sápmelaččaid oainnu mielde lea buorre, go lea buorre guohtun ja go leat gártan dan ođđa sadjái” (Turi 2012, 48, 49). Dat mii lea hávski lea alot, dušše dat guoská visot ollásii. 

Esseija čálli Svein Aamold

Loga eambbo

Svein Aamold. 2023. ‘Johan Turi’s Ecology’. Interventions, 25(7), 878–

901. https://doi.org/10.1080/1369801X.2023.2169625