Guhte gullá (Here to hear). Outi Pieski, Biret Haarla Pieski, Gáddjá Haarla Pieski. 2021. Máŋggakanálat-video installašuvnna. 8:30 minuvtta. RiddoDuottarMuseat. SD 1183. Fotograferen: Maija Toivanen/HAM/Helsinki Biennal
Guhte Gullá/Here to hear lea guokte nuorra Sámi dánsárat sevdnjes lanjas, mii govasta eatnama vuolábealde ja ovddasta bahtarussa eret dan baluin mii boahtá ođđaáiggaisás billisteami eatnamis. Čađa dánsuma soai ohcaleaba rávvagiid vájalduvvon Sámi eana ipmiliin, Uksáhkás, Juksáhkás, ja Sáráhkás. Dát čájeha čiekŋalis oktavuođa eatnamii ja máttarolbmuin, mii deattuha ahte buohkain lea dárbu máhcahit čiegus oktavuođa min iežamet lunddolaš birrasii.
Dat guokte gievrras Sámenissonat leat čalmmustuhttán iešguđetge buolvvain. Njuolga lea dáiddabargu dáiddalaš ovttasbargu gaskal Sámi visuála daidda Outi Pieski ja su nieiddat Biret Haarla Pieski ja Gáddjá Haarla Pieski geat dánssot ealligovva installašuvnnas. Dán ovttasbarggus lea árbevirolaš Sámi duodji – davvisámegiel sátni mii dávjá lea fuonidit jorgaluvvon dego ‘’, muhto mearkkašupmi sánis maiddái čájeha filosofiija mii lea boahtán Sámi ávnnas kultuvrras ja hutkás bargguin. Duodji, bálddas dánsuma ja árbevirolaš luođi (davvisámi juoigan), sáhttá áddet dego luovvaneaddji rituála mii ráhkada vuoiŋŋalaš saji gos šaddá vejolaš oažžut oktavuođa máhtarahkku viissisvuođa. Dán láhkai ožžot ovddeš buolvvat jiena dánsárii čađa. Daidda jietnabáddi lea Tuomo Puranen el-rávnnje musihkka ja Mari Boine luohti, mii hástala gehččiid oassálastit rievdademiin gos geavaha buot dovdosiid go guldala máhtarahkku sáddaga.
Sin barggu guovddáš lea ládjogahpir, árbevirolaš sámi gahpir maid oaidná dáiddabarggus – maid Biret ja Gáddjá geavaheaba. Ládjogahpir govvida sámi nissoniid ja buktá gullevašvuođadovddu, muhto dat maid čujuha vuostálastima dan historjái soardima geažil. 1800-logus lei ládjogahpir measta oalát jávkan go risttalaš miššonearat čuoččuhedje 99
ahte ládjogahpira čoarvvi sis lei biro. Muhto ođđaáigásaš institušuvnnalaš dekoloniserenprošeavttat nugo Bååstede (oarjesámegiel tearbma “boahtit ruovttoluotta“) ja Outi Pieski ja su mielbargiid dáiddalaš doaimmahus prošeavtta bokte, leat ealáskahttán ládjogahpira dan jurddašeami. Dán áigge, ruvdnen máŋga nissonolbmot gahpirin, mii govasta sin dárpmi ja árvvolašvuođa.
Konteaksta historjjálaš visuála ávdnasat mat koloniála ovddasteaddjit ráhkadedje, de dat čadno njuohtamii maid Francois August Biard ráhkadii árrat 1800-logus. Vaikko dát visuála ávdnasat vuhttojedje etno-guovddášlaš ságastallamiin náli, sivilisašuvnna ja ođđaáigásašvuođa birra – dat sivat man barge ahte láhppe árbevirolaš vuogit ovtta sohkabuolvvas nubbái, šattai nubbebealis ges okta hui dehálaš vuođđun ealáskahttima ektui maid sáhttá oaidnit institušuvnnalaš máhcaheamis ja dáiddárat mat servet doaimmahit dáidda juste dakkár gahpiriidda.
Guhte Gullá lea eanet go ođđaáigásaš dáidda go dat maiddai vuostálastá historjjálaš muitalusaid maid earát go sápmelaččat lea govvidan. Dát lea fámolaš manifestašuvnna/ovdanbuktin Sámi kultuvrras, gullevašvuohta, filosofiija ja sávrodat. Dát daidda čájeha mo dán áigásaš Sámi dáiddárat sahtet ovttas bargat ja ráhkadit gievrras/nanu jiena visuála (duoji), vokála (juoigan) ja gullama (dánsun) bokte – mii speadjalastá Sámi ollislaš máilmmioidnosa. “Dance”, mii lea Eaŋgalsgiel sátni čájeha ahte ii gula Sámi árbevirrui – soaitá ahte dát lea okta vájalduvvon árbevierru maid nuorat buolva (Biret ja Gáddjá) áiguba ealáskahttit?
Esseija čálli Ulrikke Marie Strandli
Loga eambbo
Gaski, Harald. 1993. Med Ord Skal Tyvene Fordrives: Om Samenes Episk Poetiske Diktning. 1 utg., 2 oppl. ed. Karasjok: Davvi girji.
Gaski, Harald. 2022. ‘Words, Images and Sounds – Contemplating
Sámi Readings, Interpretations & Understanding,’ in Čatnosat: The Sámi Pavilion, Indigenous Art, Knowledge and Sovereignty: 37-40. Eds. K. García-Antón, L. Finbog & N. Beaska. Amsterdam: Valiz.
Harlin, Eeva-Kristiina, O. Pieski, G. Guttorm, V. Lehtola, J. Lundström, K. Anttonen. 2020. Ládjogahpir: Máttaráhkuid Gábagahpir / The Ládjogahpir: The Foremothers’ Hat of Pride Kárášjohka: Davvi girji.
Myrhaug, M. 1997. I Modergudinnens Fotspor: Samisk religion med vekt på kvinnelige kultutøvere og gudinnekult. Oslo: Pax.