Sail. Ship. Qalaherriaq [Erasmus Augustine Kallihirua]. 1853. Liántta báhpára alde. 7.6 x 11.6 cm. Derbyshire Record Office. D8760/F/OBJ/5 Ođđasit buvttadan árvasat Derbyshire Record Office
Sail. Ship. lea okta golmma sárgumis maid Qalaherriaq lea ráhkadan Mrs Eleanor Gell, John Franklina nieidda, gean áicanmátki lahppui loahpageahčen 1840-logus. Goas lea stuorra fanas mas golbma seaila, Sail. Ship. muittuha Brihttalaš 1800-logu fanasgovaid. Qalaherriaq sárgui dákkár motiiva dávjá, mii lei maiddái fanas mii dolvui su eret su Inughuit servodagas Brihttalaš servodahkii, álggos Davvi-Amerihká árktalaš guovllus, dasto Englándii ja de viimmat Newfoundlandii.
Qalaherriaq elii eanaš áigge dego bivdi Kalaallit Nunaatas. Maŋŋá go su áhči jámii dálvet 1849/50, šattai Qalaherriaq bearraša fuolaheaddji eadni ja su guokte oarbiniid su váttes ruovtturiika luonddu riggodagain. Dasto čuovui vuđolaš rievdadus su eallimis. Borgemánu 1850 bohte brihttalaš fatnasat mat ledje ohcame Franklina jovde gáddái Perlerneri (Cape York) ja gos sii deaivvadedje Inughuitaid. Sii ledje gullan beaggima ahte Inuguitat ledje goddán Franklina bargiid, de baggejedje sii Qalaherriaq doalvut sin dan sadjái gosa ledje goddán daid. Dán báikkis, davábealde mearragáttis, ledje Qalaherriaq olbmot deaivan James Saundera HMS North Star bargiid diimmá dálvve. Dát deaivvadeapmi váikkuhii sin ja moadde Inguihuit jápme, go eurohpalaččat ledje buozas ja bukte dávdda (soaitá leat influeansa).
Maŋŋá jo dolvo Ommanney áiccamátki dan báikái – gos ledje hávdegeađggit Saundera joavkkus ja Inughuit hávddiide (gos okta lei Qalaherriaqa áhči) - Qalaherriaq ii beassan
ruovttoluotta ruoktot nugo álggos ledje šiehtadan. Dan sadjái son geavahii jagi Ommanney fatnasis ovdalgo váldui Englándii, gos hearrá admiralvuohta čálihedje su álggit skuvlii St Augustines Missionary College. Dáppe son oahpaid oskku, čállit ja lohkat eaŋgalas gillii, ja geavahii olli áiggi bargat snihkkemin, goarrumin ja sárgumin. Čakčat 1855 sáddejuvvui son viidáseappot Newfoundlándii joatkit osku ohppu College of the Theological Institution, St Johnas, gos ulbmi lei ahte son sáhtii bargat maŋŋelaš daid ‘báhkin’ Inuitain Labradoras, dan áigge brihttalaš koloniija. Dan rájes go Qalaherriaq manai eret Kalaallit Nunaatas, de son buozai ráddebákčasiin ja garra nuorvvun. Geassemanus beaivi 14. 1856 jámii son tuberkolosain geahppáin.
Erohusas váldohistorjjá muitalusain empiriijas gos sii muitalit ahte mátki lei lihkostuvvan dan miššuvnna bargguin, lea Inughuit njálmmálaš historjá dokumenteren Qalaherriaq jávkamuša ja váldán su eret doppe, mii čiekŋalit traumatiserii su eadni. Vaikko su olbmot eai goassege ožžon diehtit mii suinna dáhpáhuvai, sii navde riekta ahte nuorra bivdi ‘johtilit jámii daid vilges olbmuid mielde‘. Árrat 1900-logus, Danmarkkulaš-Inuit áiccemátkeolmmoš Knud Rasmussen čálii muitalusa ja maŋŋelaš almmuhii dan su girjjis, Foran Dagens Øje: Liv i Grønland (1915).
Esseija čállit Ingeborg Høvik ja Axl Ingemann-Jeremiassen