‘Ekspedišuvnna lahttut kajáhkaid sis, Nuuk hápmanis’. C. Rydberg. 1888-1889. Fotografiija. National Library, Oslo

‘Ekspedišuvnna lahttut kajáhkaid sis gáttis’. Soaitá leat C. Rydberg. 1888-1889. Fotografiija. National Library, Oslo

Go dat norgalaš Nansen ekspedišuvdna 1888-89 orui dálvvi badjel Nuukas, de veahkehedje baikkalaš Inuihtat hukset kajáhka Nansenii. Sii adde maiddái sidjiide njurjo rahkku mii govddoda, árin, ja buot ávdnasii maid okta Inuihta bivdi dárbašii su kajáhka siste. Go Nansen šattai čeahpit kajáhkain, šattai eará ekspedišuvdna lahtut eanet beroštupmi áiggi mielde. Earet go Ole Nilsen Ravna, buohkat earát huksejedje kajáhka rámma dan bottas go baikkalaš kajáhkarat čuvvo mielde ja čájehedje mo dat galggai leat, ja ožžo veahkki Inuihta nisuin gokčat rámma njurjo náhkkin. Nansen čállá: ‘Giđa guvlui sáhttet gávnnat buot ekspedišuvnna olbmuid, earet go boares Ravna, bivdimin meara lottiid sin kajáhkaiguin‘ (Paa ski over Grønland 1890, 616). Oahppat kajáhka goanstái, Nansen ja su lahtut ohppe hui ollu Inuihta kultuvrra birra. 

I oktage daid árbevirolaš bivdin ávdnasii Nansen ožžui, oidnojit dan govas. Arkiiva čilgehusat govas ‘Ekspedišuvdna 

lahtut kajáhkaid siste mearra gáttis’ Našunálagirjerádjosis Oslos dovdáha njeallje norgalaš dutkii (Fridtjof Nansen, Otto Neumann Knoph Sverdrup, Oluf Christian Dietrichson ja Kristian Kristiansen Trana) muhto guođđá guokte olbmo namakeahttá gurut bealde. Balto almmustahttán ekspedišuvnna birra, Med Nansen over Grønlandsisen i 1888: min reise fra Sameland til Grønland (Universitetsforlaget, 1980) (With Nansen Across the Greenland Ice in 1888: My Journey from Sápmi to Greenland) sáhttá dovdáhit ahte soai leaba ekspedišuvnna guovtti lahtut, Samuel Johannesen Balto (oaidnit guhkkin gurut bealde govas ‘Expedition members in kayaks’) ja Ole Nilsen Ravna. 

Esseija čállit Sigfrid Kjeldaas ja Axl Ingemann-Jeremiassen