Man Proposes, God Disposes. Edwin Landseer. 1864. Oljonjuohtan liidni alde. 91.4 x 243.7 cm. Árvasat Royal Holloway, University of London

Landseer dovddus njuohtangovva, mii ráhkaduvvui John Frank-lin jápmima birra 1845, go galggai gávdnat davveoarjjabeali mearrarukto, lea morašlaš ja issoras smiehtadeapmi olbmuid badjelmearálaš čeavláivuođa birra. Dat lea maid árktalaš jurddagovvidus. Dat Brihttalaš ealligovvideaddji ii lean goassege dan báikkis maid njuođai, muhto su njuohtamis lea lihkká dáhpáhus albma Árktalaš gávnnus: Ealli jiekŋaguovžžat maid dat dalle dolle Londona ealligárddis, ja guovžžaid muitalusat lea leamas unnán mielde njuohtama digaštallamis.

Londona ealligárdi lea lágidan measta oktilaš čájáhusa jiekŋaguovžžaiguin 1829 rájes. Gitta 1949 rádjái, go okta guovža viimmat čivge giddagasas ealligardis, de ledje buot eará guovžat čivgan Árktisis ja váldon giddagassii ja fievrriduvvon Británniai. Dát guokte mat ledje geavahuvvon Landseera njuohtamii lei okta njiŋŋálas (ostun 1845, jámii 1880) ja okta varis (ostun 1850, jámii 1867), goappašagat ostojuvvuiga fálesfanaseaiggádis, John Hutchison gii gulai Peterheadii, mii dan áigge lei Británnia váldu fálesbivdun ja njurjen hápman. Dan áigge Brihttalaččat dihte ahte fálesbivdit eai diktán vejolašvuođa bivdit jiekŋaguovžžaid, báhčit somásdihte, náhkki váldit ja báhčit guovžža mii suodjala čivgga vai bivdit besset váldit čivgga mielde. 

Go guovžžat jovde ealligárdái, de elle dat uhca betoŋga giddagasas, maid sáhttá álkidit oaidnit man heittohis dilli ealliiguin lei LL poastakoarttas, mii lea dán čájáhusas mielde. Njiŋŋálas guovža mii soaitá leat leamaš Landseera njuohtamis elii 33 jagi giddagasas. Guovžžat vuojadedje láddos, hávskkohalle, dahke fuomášumi olbmuide gean sii hirpmástuhtte ja illudedje, muhto ledje čielga mearkkat mat čájehedje ahte sis ii lean buorre, nie mo vihtta guovžžačivgat mat šadde 1862-66 ja jápme oanehis áigge maŋŋil go ledje riegádan. Olu čujuhusat čájehit ahte guovžžaid árpmuhis ja eará stereotiippalaš láhttemii (dat gohčodit dan zoochosis ja dávjá ožžot eallit dan mat dárbbašit stuorra guovlluid, muhto lea giddagasas), ahte ledje dávjá láittasmuovván ja huššan. Muhtin olbmot eai beroštan das gal, muhto earát ges ledje duššástuvvan. 1869 čálii okta aviisa ahte ealligárddit fertejit earáhuvvat: “Mii leat buohkat váiban... givssiduvvon eallit mat leat giddagasas. Sin gáržžiduvvon vázzin, stađuheames ja váibadan lihkadeapmi oaivin... láittasmuovván ámadadju, eahpelunddolaš vierru...”

Lea go diehtu dáid elliid eallimis váikkuhan mo olbmot oidnet njuohtama? Landseera jiekŋaguovžžat leat dábálaččat hállon dego issoras balddihahttit, sátnegovva luonddu soahpameahttun veahkaválddálašvuohta - muhto dat leat máŋggabealat govvádusat, ahte borret bázahusaid ja gázzot jieŋa; dahje nie mo okta čálii daid birra ahte dat “roahkastit ja botnjasit, dego balddihahtti čáhppesbuoidda”. Dát issoras, hearkkes muohtogovat historjjálaš oktagaslaš ealliin geat láhppe sin luonddueallima Británnia daguid dihte Árktalaš guovlluin. Go dát dohkkehuvvo, de lea sis fápmu sirdit oaidnu eret olmmošlaš muitalusain ja baicca njuohtama ealli hámi guvlui, ja mii dáhpáhuvai sidjiide ja duháhiid eará elliide dán áigge.

Esseija čálli Alison E. Wright

Loga eambbo

Alison Wright. 2023. ‘Listening to Landseer’s Polar Bears: Man 

Proposes, God Disposes (1864) as a Case Study in Animal 

Biography and Art History’. Interventions, 25(8), 1054–1072. https://

doi.org/10.1080/1369801X.2023.2169623